16. - 22. veebruar, I tund - Isikuandmete kaitse

1. Ava internetileht dubestemmer.no. Keri lehte natuke allapoole ja paremalt servast alajaotuse FILMS alt leiad 9 lühifilmi. Filmid on küll norrakeelsed, kuid kõik need on varustatud inglisekeelsete subtiitritega.
2. Vaata kõik filmid läbi.
3. Mõtiskle nähtu üle ja täida eõppekeskkonnas olevad ülesanded.

16. - 22. veebruar, II tund - Google maailmavallutusplaan

Turvalisuse teemale Internetiga seoses võib läheneda ka hoopis omapärase, ehk isegi pisut paranoilise külje pealt.
Vaata järgmist videot:

Vasta eõppekeskkonnas järgmistele küsimustele:

1. Mitme Google teenuse kasutaja Sina oled? Nimeta need teenused. (täieliku Google teenuste nimekirja leiad siit)
2. Leia igale enda poolt kasutatavale teenusele Internetist mõne teise teenusepakkuja alternatiivne teenus. Kirjelda, mida leidsid.
3. Kui tihti Sa mõnda Google teenustest kasutad?
4. Missugune on Sinu arvamus Google maailmavallutusplaanist? Kas selles võib peituda oht inimeste privaatsusele või mitte? Põhjenda oma seisukohti.
   

9. - 15. veebruar, I tund - Interneti turvalisus

10. veebruaril 2009 tähistatakse paljudes riikides Turvalise Interneti Päeva. Ka meie käsitleme sel nädalal just Interneti turvalisusega seotud küsimusi.

Kõigepealt tuleks eristada kahte erinevat mõistet: turvalisust ja ohutust. Mis vahe neil on, seda saad teada allolevalt pildilt.
















Küberkiusajad

Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub piisavalt neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud nii lapsed kui täiskasvanud.

• Failijagamise väärkasutus

Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem on, et halvasti valitud eritarkvara korral teete te oma arvuti avatuks kõikvõimalikele väärkasutustele

• Privaatsuse rikkumine

Inimesed võivad tihti avaldada veebivormides ja avalikel lehtedel informatsiooni, mis võib omada negatiivseid tagajärgi mitte ainult nende vaid ka teie jaoks.

• Ebameeldiv sisu

Laste/noorte huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab

• Väärkohtlejad

Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks.

Mis on juhtunud

• Juhtum 1

2004. a. lähenes 17 a. Tartu noormees lasteportaalis 8 a. tüdrukule ning tal palus teha oma suguelunditest pilti ning riputada need ülesse www.album.ee-sse. Tüdruk tegigi seda.
Kohus karistas noormeest KarS 178 lg 1 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine) ja KarS § 179 lg 1 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine) alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1a 6 kuud. Hetkel ainukene kohtulahendi saanud juhtum Eestis, kus interneti teel lastega kõlvatusi tehes karistada on saadud.

• Juhtum 2

2003. a. võttis Tallinnas elav meesterahvas internetiportaali kaudu ühendust saare peal asuvast lastekodust pärit 13 a. poisiga. Poiss oli internetiportaali ülesse pannud oma foto ja kontaktandmed. Suhtuluse käigus kurtsi poiss mehele oma muresid lastekodus ning palus raha saata. Mees saatis. Seejärel kutsus mees poisi Tallinnasse külla ning saatis ka bussiraha. Poiss hakkas Tallinna vahet käima ning oli raha eest mehega seksuaalkontaktis.
Politseisse pöördusid lastekodu töötajad, kellele tundusid kahtlased lapse Tallinnas käigud ning suuremate rahasummade omamine. Hetkel on juhtum kohtus (kriminaaljuhtum). Kuna mõlemad pooled ei ole huvitatud juhtumist rääkimisest, siis on kohtulahendi saavutamine veninud.
Sama mees kontakteerus ka 12 a. poisiga, kes oli oma kontaktandmed interneti üles pannud ning peale suhtlemist kutsus poissi külla. Poiss rääkis loo vanematele ära, kes pöördusid politseisse. Kuna mees oli poisile ka pildi saatnud (küll ennast nooremaks valetades), tundis poiss ära sama
mehe.

• Juhtum 3

Läbiotsimise käigus leiti 30a. pedofiili arvutist ja CD plaatidelt lastepornot, mille seas oli kaks klippi, kus pigem alla 14 a. tüdruk on erootilises situatsioonis, katsub ennast veebikaamera eest. Klipi all oli ka tüdruku sünnikuupäev. Tüdruk suudeti videoklipis tuvastada. Tegu oli 11 a.
Võrumaa tüdrukuga, kes ise enam mõne aasta tagust juhtumit hästi ei mäletanud. Oli lihtsalt interneti tuttava palve peale läbi veebikaamera ennast näidanud. See klipp oli aga ringlusse läinud.

• Juhtum 4

Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalitusele on info, et internetis võtab teismeliste poistega ühendust u 16 a. Hispaania tütarlaps, kes palub poistel end paljalt näidata. Salvestab veebikaamera kaudu poisi tegevuse ning hakkab nõudma uusi videosid. Kui poiss hiljem keeldub, siis lubab salvestise poisi tuttvatele saata, kui uusi "esinemisi ei järgne".

Allikas: Kalev Pihl "Laste turvalisus internetis" loengu slaidide viide

Et turvalisus Internetis on viimasel ajal üha olulisem probleem, siis on mitmed riigiasutused, aga ka MTÜ'd panustanud inimeste vastavasisulisse teavitamisse. Näiteks on Tarbijakaitseamet loonud noore tarbija info lehe Nupukas, kus jagatakse infot selle kohta, kuidas mitte petta saada nii Internetitutvuste, reklaamkirjade kui ka e-poodlemise kohta.

Kui Sul on veel meeles, siis alles sügisepoole oli suur skandaal Tallinna bussipeatustesse ilmunud "Mina olen pedofiil! Aga Sina?" reklaamide üle. Võib-olla Sa tead, et selle reklaamikampaania taga oli CERT* Eesti. Eesmärgiks ikka inimesi šokeerimise kaudu ohtudest teavitada.

ÜLESANNE

1. Ava veebileht Assa Pauk.
2. Tutvu seal toodud juhtumite videotega.
3. Uuri läbi lehel toodud soovitused.
4. Klõpsi sakil "Sinu lugu" ja leia alt paremast nurgast pealkiri "Arutelud ja artiklid samal teemal:". Loe vastukajasid kampaaniale.
5. Saada õpetajale e-kiri (aadressi leiad kooli kodulehelt), kuhu kirjuta oma arvamus CERT Eesti kampaania kohta ja refereeri ühte vastukaja, mis on Sinu arvamusele vastukäiv. Varusta oma e-kiri kõigi vajalike rekvisiitidega, st oma nime ja rühma tunnusega.

*CERT - Computer Emergency Response Team

9. - 15. veebruar, II tund - Paroolide loomine ja turvaline haldamine.

Kui Sa ei saa kuulata teksti esitluse juures, siis tähtsam info sellest leidub kirjalikult ka siin.

ÜLESANNE

1. Tutvu veebipõhiste paroolihalduskeskkondadega Clipperz ja PassPack (registreeri ennast nende keskkondade kasutajaks).
2. Tee endale selgeks, kuidas toimub nende keskkondade kaudu veebirakendustesse logimine.
3. Tee endale selgeks, kuidas nendes keskkondades luua paroolidest andmekandjale varukoopiat.
4. Saada õpetajale e-kiri, kus kirjelda, mida Sa punktide 2 ja 3 kohta teada said. Õpetaja aadressi saad kooli kodulehelt. Varusta oma e-kiri oma nime ja rühma tunnusega.

2. - 6. veebruar, I tund - Sotsiaalsed järjehoidjad

Seoses internetis oleva infomahu pideva kasvamisega ning päev-päevalt lisanduvate uute veebilehtedega tekib internetist info otsijal varem või hiljem vajadus tihedamini külastatavate ning oluliste veebilehtede meeldejätmise või salvestamise järele. Koduarvutis on seda lihtne teha: Intenet Exploreris saab kasutada Favorits’ide menüüd (ek. lemmikud), "tulirebasel" aga Bookmarks’ide menüüd. Kui lemmikleheküljed võiksid olla ju pidevalt kättesaadavad, sõltumata sellest millise arvuti taga parasjagu istume. Järgnevalt ongi kirjeldatud sotsiaalsete järjehoidjate keskkondasid, mida saab kasutada oma lemmiklehekülgede jagamiseks ja talletamiseks.

Sotsiaalne järjehoidja on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku.

Eelised:

• järjehoidjaid saab kasutada sõltumata arvutist, mille taga töötatakse,
• viiteid erinevatele veebilehtedele saab teistega jagada,
• saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid,
• järjehoidjatele saab lisada märksõnu (ühesõnalised kirjeldused ehk võtmesõnad, millega saab viidet iseloomustada), et neid oleks (oma loetelust) lihtsam leida. Vajadusel võib kasutada ka mitut märksõna, see lisab paindlikkust ja rohkem võimalusi kategoriseerimiseks.

Del.icio.us
Del.icio.us (http://delicious.com/) on sotsiaalsete järjehoidjate kogumise keskkond. Keskkonnas on võimalik järjehoidjatena lisada viiteid oma lemmiklehekülgedele või vajalikule materjalile veebis. Viite lisamisel saab viitele lisada kommentaari. Veebiviite lisamisel saab selle tähistada ka ühe või mitme iseloomustava sõna ehk märgiga (tag). Nende märkide järgi saab tutvuda teiste inimeste järjehoidjatega ning avaldada oma järjehoidjaid.


CiteUlike
CiteUlike (http://www.citeulike.org/) on samuti sotsiaalsete järjehoidjate keskkond, kuid selles keskkonnas on erinevalt del.icio.us’ist juba varem loodud kategooriad ees – iga uue postituse korral tuleb valida kategooria, mille alla veebilehekülg või lisatud artikkel läheb. Lehtedega saab tutvuda samuti kategooriate all. Keskkond pakub ka võimalust arutelu algatamiseks või varasemate aruteludega liitumiseks.


Lisaks
Veel sotsiaalsete järjehoidjate keskkondi:

• http://www.netvouz.com/
• http://digg.com/
• http://shadows.com/
• http://www.furl.net/
• http://www.blinklist.com/
• http://http://ma.gnolia.com/
  
• ...

Ülesanne

1. Uuri sotsiaalsete järjehoidjate keskkondi.
2. Registreeri ennast Delicious.com kasutajaks.
3. Lisa oma järjehoidjatesse viide Jõhvi Gümnaasiumi kodulehele ja käesolevale blogile.
4. Lisa oma võrgustiku liikmeks kasutaja kyllin.

Kasutatud:
Paju, H. Sotsiaalsed järjehoidjad
http://lemill.net/content/webpages/sotsiaalsed-jarjehoidjad/view (kasutatud 25. septembril 2008)
Kusnets, K. Sotsiaalsed järjehoidjad ja märksõnad
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalsed-jarjehoidjad-ja-marksonad (kasutatud 25. septembril 2008)

2. - 6. veebruar, II tund - Personaalsed veebipõhised keskkonnad ehk personaalsed avalehed

Oletame, et igal hommikul on sul harjumuseks saanud pilk peale visata uudistele, mõnele ajaveebile, mis käsitlevad sind huvitavaid teemasid ning loomulikult on sul vaja ülevaadet ilmaprognoosidest. Selleks, et neid lugeda tuleb sul hakata otsima ja avama erinevaid veebilehekülgi, mis lõppkokkuvõttes on üsna suur ajaraiskamine ja pealegi tülikas ettevõtmine. Lahenduseks pakutakse võimalust kõik sind huvitavad teemad erinevatest allikatest ühte kohta tõmmata välistades sellega internetis erinevatel veebilehtedel ringi surfamise ja otsimise. Järgnevalt tuleb juttu nn agregaatoritest ja vookogudest ning nende kasutamise võimalustest.

Agregaatorid on veebilehed, mis võimaldavad luua unikaalse informatsiooniruumi, mida võib nimetada ka personaalseks avaleheks s.t. kokku jooksevad need uudised ja infovood, mida kasutaja ise on valinud tema seatud tingimustel. Agregaatorite kasutamise eelis on see, et infovoogudega ei tule kaasa reklaami ega muud segavat ning tegemist on pealkirjadega (või ka esimeste lausetega sisust) andes omakorda kiire ülevaate kasutaja poolt tellitud infovoogudest. Suurema huvi korral on võimalus lugemist jätka juba algallikast.

Lisaks erinevatele uudiste ja ajaveebide infovoogudele on vookogusse võimalik tõmmata ka pilte (nende voogusid) Flickr keskkonnast, videolõike Youtube keskkonnast, märksõnade voogusid del.icio.us sotsiaalse järjehoidja keskkonnast jne.

Veebipõhiste agregaatorite peamisele infovoogude haldamise funktsioonile on neil veel teisigi lisafunktsioone (kergesti lisatavaid vidinaid), mis võimaldavad organiseerida ja korraldada oma igapäeva elu. Näiteks saab oma agregaatori lehele paigutada kalendri, märksõnu sotsiaalsest järjehoidjast, märkmeid kirjutada ning koostada tegemist vajavate tegevuste nimekirja. Lisaks on võimalik teha erinevaid otsinguid ning lugeda e-maile.

Netvibes




















Netvibes'i eestikeelne kasutusjuhend

Netvibes'i tutvustav video:



iGoogle













iGoogle eestikeelne tutvustus
iGoogle'it tutvustav video:



Windows Live













Windows Live'i tutvustav video:

Ülesanne

1. Tutvu erinevate personaalsete avalehtede keskkondadega.
2. Vali endale meelepäraseim keskkond ja kujunda enda personaalne avaleht.
3. Pane oma personaalne avaleht oma veebibrauseri avaleheks.

Kasutatud:
Personaalsed õpikeskkonnad
http://htk.tlu.ee/elearning/kursus/lugemismaterjal/3nadal/ (kasutatud 31. jaanuaril 2009)

Internetiturvalisus. Paroolide loomine ja turvaline haldamine. Tekst

Põhilised vead paroolide kasutamisel

• Lihtne ära arvata

1. kui kellelgi on juurdepääs sinu arvutile, on tõenäoline, et ta teab sinu kohta rohkem kui te ise sooviksid
2. ära kasuta parooliks iseenda, oma pereliikmete või lemmikloomade nimesid, aadressi, sünnipäeva või lemmikajaviidet

• Levinud sõnad

1. häkkerid võivad kasutada programme, mis tuvastavad sõnastikusõnadel põhinevaid paroole mitmes erinevas keeles
2. ärge kasuta oma paroolideks levinud sõnu

• Automaatsed paroolid

1. märkides veebisaitidel sisse logides ruudu Remember this password (Pea parool meeles), võib see olla ohtlik, kui sinu arvutit kasutab peale sinu veel keegi.
2. hoidu talletatud paroolide kasutamisest
3. kasuta lehitsejat, mis krüpteerib talletatavad paroolid (Firefox, Opera)

• Paroolide üleskirjutamine

1. paroolidest on kasu vaid juhul, kui need meeles püsivad, kuid paroolide üleskirjutamine ei ole kuigi hea mõte.
2. talleta paroole oma arvutis krüptitud kujul ja kaitse neid tõeliselt hea parooliga.

• Sama parooli kasutamine

1. paljud inimesed kasutavad igal pool sama parooli või selle variatsioone. See tähendab seda, et kui keegi teine selle parooli kord välja nuputab, pääseb ta juurde kõigele
2. kasuta erinevaid paroole ja muuda neid sageli

Millised on head paroolid?

Esimeseks näiteks kasutada selliseid paroole, mis on ühtaegu raskesti äraarvatavad, aga samas on neid lihtne meeles pidada, on paroolfraaside kasutamine. Paroolfraaside näited võivad olla järgmised.

• Sõin Havail 13 (!!) puuvilja.
• 3 kinga maksis poes $92.

On ka võimalus valida mõni fraas, kuid kasutada ainult sõnade esimesi tähti. Näiteks:

• Mksj13-a! (Meie kass sai jaanuaris 13-aastaseks!)
• Mkop&õk17-a. (Mu kass on paks & õnnelik ka 17-aastaselt.)

Veel üks võimalus hästi meeldejäävate paroolide loomiseks on siduda mõni sõna omavahel numbrite ja sümbolitega. Näiteks:

• 2kartulit+oad$4
• cOws@the2ndfArm (inglise keeles).

Paroolide meeldejätmiseks on erinevaid võimalusi. Kuna kasulik on paroole iga paari kuu järel vahetada, võiksite kaaluda mõne saabuva või teie jaoks eriti olulise sündmuse kasutamist.

• Ema&Isa#25Aastap@ev
• ruNNing@NyC4#1teaM (inglise keeles)

(Allikas: Tõhusate paroolide loomine)

¡

Mida teha?

Üheks võimaluseks häid paroole genereerida on kasutada paroolide genereerijat nagu passwordbird.

Teiseks võimaluseks on kasutada tarkvara, mis aitab Sul raskesti äraarvatavaid paroole luua ning kasutada ning samal ajal hoiab Sinu paroole kindlalt krüptitult tallel. Selliseid programme on mitmeid. On arvutisse paigaldatavaid, mälupulgal kaasas kantavaid aga ka online-keskkondi. Meie tegeleme põhiliselt viimastega.


Clipperz võlub juba registreerumisel oma anonüümsusega. Ei küsi ta kasutajaks tahtjalt ei nime ega elulugu, piirdub kasutajatunnuse ja paroolfraasi valimisega. Paroolfraas on sealjuures ülimalt oluline, sest see on ainus asi, mis eraldab suvalist tegelast täielikust ligipääsetavusest Sinu paroolidele. Paroolfraasi valimisel aitab selle tugevust hinnata paroolitugevusindikaator, mis paroolfraasi pikenedes ja paranedes sujuvalt oma värvi muudab.
Clipperz pakub kasutajale valikut erinevat sorti tundlike andmete hoidmise võimalustest, alustades veebilehtede paroolidega ja lõpetades veebipangandusega. Sinna hulka kuuluvad ka Sinu krediitkaardi andmed ja privaatne aadressiraamat.
Iga teenuse jaoks luuakse nn kaart, kuhu sisestatakse kogu vajalik andmestik. Andmed krüptitakse juba brauseriaknas, seega ei ole vaja muretseda, et Sinu tundlikud andmed kaitsmata kujul veebiavarustes seikleksid.
On võimalik luua ka iga kaardi juurde nn automaatse sisselogimise võimalus, mis muudab teenuse kasutamise ülimugavaks.


Teine tutvustamist leidev teenusepakkuja on PassPack. PassPack'i kasutajaks registreerumine koosneb kahest osast:
1. tuleb valida kasutajatunnus ja paroolfraas
2. tuleb valida pakkimisvõti
Nii parooli kui ka pakkimisvõtme juures on värvidega varustatud paroolitugevusmõõdik.
PassPack'i kasutajaks registreerumisel saab kasutada ka olemasolevaid OpenID, Google & Windows Live kasutajakontosid. Nendel juhtudel tuleb valida ainult pakkimisvõti.
Kasutajaks registreerumise järel saabki asuda oma kasutajakontot nö paroolidega täitma. :)

Kokkuvõtteks:
1. Mõlemad vaadeldud vahendid võimaldavad veebilehtedele automaatse sisselogimise võimalust
2. Mõlemad vahendid genereerivad registreerimiseks tugevaid paroole.
3. Mõlemad vahendid on ligipääsetavad suvalisest inetrnetiühendusega arvutist.
4. Mõlemad vahendid võimaldavad luua backup-koopiat oma paroolidest suvalisele andmekandjale. Krüpteeritult loomulikult.