Internet: 2009

16.02.09

16. - 22. veebruar, I tund - Isikuandmete kaitse

Ava internetileht dubestemmer.no. Keri lehte natuke allapoole ja paremalt servast alajaotuse FILMS alt leiad 9 lühifilmi. Filmid on küll norrakeelsed, kuid kõik need on varustatud inglisekeelsete subtiitritega.
Vaata kõik filmid läbi.
Mõtiskle nähtu üle ja täida eõppekeskkonnas olevad ülesanded.

16. - 22. veebruar, II tund - Google maailmavallutusplaan

Turvalisuse teemale Internetiga seoses võib läheneda ka hoopis omapärase, ehk isegi pisut paranoilise külje pealt.
Vaata järgmist videot:

Vasta eõppekeskkonnas järgmistele küsimustele:

Mitme Google teenuse kasutaja Sina oled? Nimeta need teenused. (täieliku Google teenuste nimekirja leiad siit)
Leia igale enda poolt kasutatavale teenusele Internetist mõne teise teenusepakkuja alternatiivne teenus. Kirjelda, mida leidsid.
Kui tihti Sa mõnda Google teenustest kasutad?
Missugune on Sinu arvamus Google maailmavallutusplaanist? Kas selles võib peituda oht inimeste privaatsusele või mitte? Põhjenda oma seisukohti.

08.02.09

9. - 15. veebruar, I tund - Interneti turvalisus

10. veebruaril 2009 tähistatakse paljudes riikides Turvalise Interneti Päeva. Ka meie käsitleme sel nädalal just Interneti turvalisusega seotud küsimusi.

Kõigepealt tuleks eristada kahte erinevat mõistet: turvalisust ja ohutust. Mis vahe neil on, seda saad teada allolevalt pildilt.

Küberkiusajad

Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub piisavalt neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud nii lapsed kui täiskasvanud.
Failijagamise väärkasutus
Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem on, et halvasti valitud eritarkvara korral teete te oma arvuti avatuks kõikvõimalikele väärkasutustele
Privaatsuse rikkumine
Inimesed võivad tihti avaldada veebivormides ja avalikel lehtedel informatsiooni, mis võib omada negatiivseid tagajärgi mitte ainult nende vaid ka teie jaoks.
Ebameeldiv sisu
Laste/noorte huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab
Väärkohtlejad
Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks.

Mis on juhtunud

Juhtum 1

2004. a. lähenes 17 a. Tartu noormees lasteportaalis 8 a. tüdrukule ning tal palus teha oma suguelunditest pilti ning riputada need ülesse www.album.ee-sse. Tüdruk tegigi seda.
Kohus karistas noormeest KarS 178 lg 1 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine) ja KarS § 179 lg 1 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine) alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1a 6 kuud. Hetkel ainukene kohtulahendi saanud juhtum Eestis, kus interneti teel lastega kõlvatusi tehes karistada on saadud.

Juhtum 2

2003. a. võttis Tallinnas elav meesterahvas internetiportaali kaudu ühendust saare peal asuvast lastekodust pärit 13 a. poisiga. Poiss oli internetiportaali ülesse pannud oma foto ja kontaktandmed. Suhtuluse käigus kurtsi poiss mehele oma muresid lastekodus ning palus raha saata. Mees saatis. Seejärel kutsus mees poisi Tallinnasse külla ning saatis ka bussiraha. Poiss hakkas Tallinna vahet käima ning oli raha eest mehega seksuaalkontaktis.
Politseisse pöördusid lastekodu töötajad, kellele tundusid kahtlased lapse Tallinnas käigud ning suuremate rahasummade omamine. Hetkel on juhtum kohtus (kriminaaljuhtum). Kuna mõlemad pooled ei ole huvitatud juhtumist rääkimisest, siis on kohtulahendi saavutamine veninud.
Sama mees kontakteerus ka 12 a. poisiga, kes oli oma kontaktandmed interneti üles pannud ning peale suhtlemist kutsus poissi külla. Poiss rääkis loo vanematele ära, kes pöördusid politseisse. Kuna mees oli poisile ka pildi saatnud (küll ennast nooremaks valetades), tundis poiss ära sama
mehe.

Juhtum 3

Läbiotsimise käigus leiti 30a. pedofiili arvutist ja CD plaatidelt lastepornot, mille seas oli kaks klippi, kus pigem alla 14 a. tüdruk on erootilises situatsioonis, katsub ennast veebikaamera eest. Klipi all oli ka tüdruku sünnikuupäev. Tüdruk suudeti videoklipis tuvastada. Tegu oli 11 a.
Võrumaa tüdrukuga, kes ise enam mõne aasta tagust juhtumit hästi ei mäletanud. Oli lihtsalt interneti tuttava palve peale läbi veebikaamera ennast näidanud. See klipp oli aga ringlusse läinud.

Juhtum 4

Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalitusele on info, et internetis võtab teismeliste poistega ühendust u 16 a. Hispaania tütarlaps, kes palub poistel end paljalt näidata. Salvestab veebikaamera kaudu poisi tegevuse ning hakkab nõudma uusi videosid. Kui poiss hiljem keeldub, siis lubab salvestise poisi tuttvatele saata, kui uusi "esinemisi ei järgne".

Allikas: Kalev Pihl "Laste turvalisus internetis" loengu slaidide viide

Et turvalisus Internetis on viimasel ajal üha olulisem probleem, siis on mitmed riigiasutused, aga ka MTÜ'd panustanud inimeste vastavasisulisse teavitamisse. Näiteks on Tarbijakaitseamet loonud noore tarbija info lehe Nupukas, kus jagatakse infot selle kohta, kuidas mitte petta saada nii Internetitutvuste, reklaamkirjade kui ka e-poodlemise kohta.

Kui Sul on veel meeles, siis alles sügisepoole oli suur skandaal Tallinna bussipeatustesse ilmunud "Mina olen pedofiil! Aga Sina?" reklaamide üle. Võib-olla Sa tead, et selle reklaamikampaania taga oli CERT* Eesti. Eesmärgiks ikka inimesi šokeerimise kaudu ohtudest teavitada.

ÜLESANNE

Ava veebileht Assa Pauk.
Tutvu seal toodud juhtumite videotega.
Uuri läbi lehel toodud soovitused.
Klõpsi sakil "Sinu lugu" ja leia alt paremast nurgast pealkiri "Arutelud ja artiklid samal teemal:". Loe vastukajasid kampaaniale.
Saada õpetajale e-kiri (aadressi leiad kooli kodulehelt), kuhu kirjuta oma arvamus CERT Eesti kampaania kohta ja refereeri ühte vastukaja, mis on Sinu arvamusele vastukäiv. Varusta oma e-kiri kõigi vajalike rekvisiitidega, st oma nime ja rühma tunnusega.

*CERT - Computer Emergency Response Team

9. - 15. veebruar, II tund - Paroolide loomine ja turvaline haldamine.

Kui Sa ei saa kuulata teksti esitluse juures, siis tähtsam info sellest leidub kirjalikult ka siin.

ÜLESANNE

Tutvu veebipõhiste paroolihalduskeskkondadega Clipperz ja PassPack (registreeri ennast nende keskkondade kasutajaks).
Tee endale selgeks, kuidas toimub nende keskkondade kaudu veebirakendustesse logimine.
Tee endale selgeks, kuidas nendes keskkondades luua paroolidest andmekandjale varukoopiat.
Saada õpetajale e-kiri, kus kirjelda, mida Sa punktide 2 ja 3 kohta teada said. Õpetaja aadressi saad kooli kodulehelt. Varusta oma e-kiri oma nime ja rühma tunnusega.

31.01.09

2. - 6. veebruar, I tund - Sotsiaalsed järjehoidjad

Seoses internetis oleva infomahu pideva kasvamisega ning päev-päevalt lisanduvate uute veebilehtedega tekib internetist info otsijal varem või hiljem vajadus tihedamini külastatavate ning oluliste veebilehtede meeldejätmise või salvestamise järele. Koduarvutis on seda lihtne teha: Intenet Exploreris saab kasutada Favorits’ide menüüd (ek. lemmikud), "tulirebasel" aga Bookmarks’ide menüüd. Kui lemmikleheküljed võiksid olla ju pidevalt kättesaadavad, sõltumata sellest millise arvuti taga parasjagu istume. Järgnevalt ongi kirjeldatud sotsiaalsete järjehoidjate keskkondasid, mida saab kasutada oma lemmiklehekülgede jagamiseks ja talletamiseks.

Sotsiaalne järjehoidja on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku.

Eelised:

järjehoidjaid saab kasutada sõltumata arvutist, mille taga töötatakse,
viiteid erinevatele veebilehtedele saab teistega jagada,
saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid,
järjehoidjatele saab lisada märksõnu (ühesõnalised kirjeldused ehk võtmesõnad, millega saab viidet iseloomustada), et neid oleks (oma loetelust) lihtsam leida. Vajadusel võib kasutada ka mitut märksõna, see lisab paindlikkust ja rohkem võimalusi kategoriseerimiseks.

Del.icio.us
Del.icio.us (http://delicious.com/) on sotsiaalsete järjehoidjate kogumise keskkond. Keskkonnas on võimalik järjehoidjatena lisada viiteid oma lemmiklehekülgedele või vajalikule materjalile veebis. Viite lisamisel saab viitele lisada kommentaari. Veebiviite lisamisel saab selle tähistada ka ühe või mitme iseloomustava sõna ehk märgiga (tag). Nende märkide järgi saab tutvuda teiste inimeste järjehoidjatega ning avaldada oma järjehoidjaid.

Sotsiaalsed järjehoidjad - delicious.JPG

CiteUlike
CiteUlike (http://www.citeulike.org/) on samuti sotsiaalsete järjehoidjate keskkond, kuid selles keskkonnas on erinevalt del.icio.us’ist juba varem loodud kategooriad ees – iga uue postituse korral tuleb valida kategooria, mille alla veebilehekülg või lisatud artikkel läheb. Lehtedega saab tutvuda samuti kategooriate all. Keskkond pakub ka võimalust arutelu algatamiseks või varasemate aruteludega liitumiseks.

Sotsiaalsed järjehoidjad - citeulike.JPG

Lisaks
Veel sotsiaalsete järjehoidjate keskkondi:

Ülesanne

Uuri sotsiaalsete järjehoidjate keskkondi.
Registreeri ennast Delicious.com kasutajaks.
Lisa oma järjehoidjatesse viide Jõhvi Gümnaasiumi kodulehele ja käesolevale blogile.
Lisa oma võrgustiku liikmeks kasutaja kyllin.

Kasutatud:
Paju, H. Sotsiaalsed järjehoidjad
http://lemill.net/content/webpages/sotsiaalsed-jarjehoidjad/view (kasutatud 25. septembril 2008)
Kusnets, K. Sotsiaalsed järjehoidjad ja märksõnad
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalsed-jarjehoidjad-ja-marksonad (kasutatud 25. septembril 2008)

2. - 6. veebruar, II tund - Personaalsed veebipõhised keskkonnad ehk personaalsed avalehed

Oletame, et igal hommikul on sul harjumuseks saanud pilk peale visata uudistele, mõnele ajaveebile, mis käsitlevad sind huvitavaid teemasid ning loomulikult on sul vaja ülevaadet ilmaprognoosidest. Selleks, et neid lugeda tuleb sul hakata otsima ja avama erinevaid veebilehekülgi, mis lõppkokkuvõttes on üsna suur ajaraiskamine ja pealegi tülikas ettevõtmine. Lahenduseks pakutakse võimalust kõik sind huvitavad teemad erinevatest allikatest ühte kohta tõmmata välistades sellega internetis erinevatel veebilehtedel ringi surfamise ja otsimise. Järgnevalt tuleb juttu nn agregaatoritest ja vookogudest ning nende kasutamise võimalustest.

Agregaatorid on veebilehed, mis võimaldavad luua unikaalse informatsiooniruumi, mida võib nimetada ka personaalseks avaleheks s.t. kokku jooksevad need uudised ja infovood, mida kasutaja ise on valinud tema seatud tingimustel. Agregaatorite kasutamise eelis on see, et infovoogudega ei tule kaasa reklaami ega muud segavat ning tegemist on pealkirjadega (või ka esimeste lausetega sisust) andes omakorda kiire ülevaate kasutaja poolt tellitud infovoogudest. Suurema huvi korral on võimalus lugemist jätka juba algallikast.

Lisaks erinevatele uudiste ja ajaveebide infovoogudele on vookogusse võimalik tõmmata ka pilte (nende voogusid) Flickr keskkonnast, videolõike Youtube keskkonnast, märksõnade voogusid del.icio.us sotsiaalse järjehoidja keskkonnast jne.

Veebipõhiste agregaatorite peamisele infovoogude haldamise funktsioonile on neil veel teisigi lisafunktsioone (kergesti lisatavaid vidinaid), mis võimaldavad organiseerida ja korraldada oma igapäeva elu. Näiteks saab oma agregaatori lehele paigutada kalendri, märksõnu sotsiaalsest järjehoidjast, märkmeid kirjutada ning koostada tegemist vajavate tegevuste nimekirja. Lisaks on võimalik teha erinevaid otsinguid ning lugeda e-maile.

Netvibes